Teooria multisensoorsete
keskkondade positiivsete mõjude kohta sai alguse juba 1966. aastal. Kaks
Ameerika psühholoogi Cleland ja Clark uurisid, kuidas läbi erinevate meelte
stimuleerimise on võimalik parendada ja toetada intellektipuudega,
autismispektrihäirega ja hüperaktiivsete inimeste erinevaid arenguvaldkondi,
eelkõige kognitiivseid oskusi, kommunikatsiooni, käitumist ning sotsiaalsust.
Multisensoorsed
keskkonnad on nii tunnetustoad kui ka muud ruumid, kus viiakse läbi multisensoorseid tegevusi.
Tunnetuslikud tegevused (sensoorsed tegevused):
- erinevad
valgusefektid, sensoorsed tegevused- mullide puhumine, näpuvärvimine, savitöö jne.
- taktiilised
tegevused- kogemuste pakkumine- erinevate materjalide puudutamine nt
interaktiivsed tahvlid/seinad jne;
- põhjus-tagajärg - lülititega häälte, värvide tekitamine (IT-vahendite abil);
- heliefektid
- muusika, loodushelid, loomade hääled
jne;
- valitud
rütmiline muusika -
varieeritud toonid, helisagedused, rütmid, tempo jne;
- maitsmise
kogemused- erinevate maitsetega joogid-söögid;
- lõhnad jne.