Teooria multisensoorsete keskkondade positiivsete mõjude kohta sai alguse juba 1966. aastal. Kaks Ameerika psühholoogi Cleland ja Clark uurisid, kuidas läbi erinevate meelte stimuleerimise on võimalik parendada ja toetada intellektipuudega, autismispektrihäirega ja hüperaktiivsete inimeste erinevaid arenguvaldkondi, eelkõige kognitiivseid oskusi, kommunikatsiooni, käitumist ning sotsiaalsust.

Multisensoorsed keskkonnad on nii tunnetustoad kui ka muud ruumid, kus viiakse läbi multisensoorseid tegevusi.

Tunnetuslikud tegevused (sensoorsed tegevused):

• erinevad valgusefektid, sensoorsed tegevused- mullide puhumine, näpuvärvimine, savitöö jne.
  
• taktiilised tegevused- kogemuste pakkumine- erinevate materjalide puudutamine nt interaktiivsed tahvlid/seinad jne;
  
• põhjus-tagajärg - lülititega häälte, värvide tekitamine (IT-vahendite abil);
  
• heliefektid - muusika, loodushelid, loomade hääled jne;
  
• valitud rütmiline muusika - varieeritud toonid, helisagedused, rütmid, tempo jne;
  
• maitsmise kogemused- erinevate maitsetega joogid-söögid;
  
• lõhnad jne.